Tähtedevaheline ehk Interstellar by Christopher Nolan

Interstellar

Interstellar

Minu viimase paari kuu suurim üllatusfilm. Treiler ei olnud tõesti mitte midagi lubav. Muuseas, nii halba treilerit nii heale filmile pole juba ammu näha saanud. Ja sedapidi on ikka parem, kui teisipidi, sest siis on teadagi treileris kõik vähene hea ära näidatud ning film ise fiasko. Ma pole nii head puhtal kujul galaktikate SCI-FI filmi juba ammust ajast näinud. Iseenesest oli story üldjoontes väga kaasakiskuv, sest pole ju midagi muud nii põnevat kui maadeavastamine (loe: galaktikate avastamine), samas on ka täiesti möönatav, et filmi teaduslik aspekt oli kõike muud kui teaduslik ning ainult puhas ulme. Selle üle pole ju aga tõelisel ulmesõbral põhjust kurta, sest sellisel kujul sooritatud film on vägagi nauditav ning ulme on ja jääb inimfantaasia tippšedöövriks, seda vähemalt minu kui ulmefänni poolt vaadatuna. Kui teile ulme ei meeldi, siis on paras aeg selle filmimulje leheküljelt mujale aerutada 🙂

Ma olin rabatud esiteks, et Matthew McConaughey (insener ja piloot Cooper) ja Anne Hathaway (teadlane Brand) mängisid tõsiselt võetavas ulmefilmis. Teiseks oli tekst küllaltki sujuv, vähemalt niikaugele, kui ma kõigest aru sain. Tehnilised ja kosmilised terminid ning astrofüüsilised diskussioonid jäid väheke segaseks, kuid sellegipoolest vaatamist ei seganud. Seevastu ma ei saanud mõnest taktikalisest lahendusest nii väga hästi aru ning mind jääb kummitama nii mõnigi episood, et miks ja mismoodi ikkagi? Kui see on vendade Nolanite käsikiri, siis raamatut selle looga otsida pole mõtet… Siis jäävadki küsimused lahtiseks… Kas see mind häirib? Ei karvavõrdki! Film oli nii humaanne ja inimfaktor nii tugev, et ma sain sellest filmist tõelise elamuse ning väikesed hõõguvad küsimärgid kahvatuvad ning ajaga kaovad hoopis.

Planeedil Maa võtavad kõrbed rohkem enda alla maad ning see vähene teravili, mis inimesi toidab, hävib järjest metsikumalt erinevate viiruste tõttu. Inimesi ootab ees näljahäda ja totaalne hukk. Otsitakse väljapääsu. Üheks variandiks on salajane NASA projekt kolida inimesed ümber teise päikesesüsteemi, hoopis teises maailmaruumis. Saatuse tahtel on Saturni lähedal avanenud mingi universumide vaheline “tunnel”, mille kaudu neli vaprat teadlast-pilooti saadetakse eluks võimalikku planeeti otsima, teadmata, kas nad ka tulemusrikkalt tagasi tulevad…

Nad jõuavadki pärale esimesele planeedile, kus päev on 67 tundi pikk ja öö veel samapalju juurde, kuid leiavad eest vaid signaalisaatja ja jäänused eelmisest ekspeditsioonist (astronaut oli eelmise, mitmemehelise otsimismissiooniga 10 aastat varem välja saadetud). Teiselt planeedilt leitakse, et sealne õhk on hingamiseks kõlbmatu ning temperatuur ülemõistuse külm… Sinna kutsus neid kohale signaal Dr Mannilt (Matt Damoni kehastatuna) , kes pidi andma teada, kui soodsate elamistingimustega planeedi leiab…

Film paneb mõtlema nii mõnelegi filosoofilisele küsimusele. Näiteks aja küsimus. Meie aeg Maa peal on lühike, aga sellegipoolest ei oska inimene oma aega ratsionaalselt kasutada. Filmis on mitmeid-mitmeid näiteid sellest. Paanikamomendid ja aja raiskamine ning teise inimese mitteärakuulamine jne jne. Siis meile antud aja pikkuse või lühiduse suhtelisus. Kus me ka ei oleks ja mida me ka ei teeks, aeg kui nähtus (olgu siis inimese teadvuses pikem või lühem) ei muutu ju iseenesest mitte sugugi, ta on kättesaamatu ühik, mis eksisteerib iseeneslikult. Meie teda kinni ei püüa ning ümber ei pööra. Tal on oma liikumissuund, mida ei kääna.

Filmi fantaasiarikas lugu räägib sellest, mis oleks, kui aeg-ruum oleksid füüsiline mõõde, mida saaks kinni püüda ning teatud hetkel seda eemalt suunata… Mis oleks, kui gravitatsioon on jõud, mis läbib aeg-ruumi kvantumi… Nüüd ma räägin asjadest, millest ma ei saa aru ning parem lõpetan otsekohe.

Kui teile film Inception meeldis, mis oli samuti Christopher Nolani režissööritööna valminud, siis teile meeldib ka Interstellar. Head kosmoses hõljumist ning mustas augus pöörlemist! See on tõeline ulmefilm, mitte nagu Gravity 🙂

Advertisements
This entry was posted in Film, filmivaataja muljeid, Interstellar, Uncategorized and tagged , , , , , , . Bookmark the permalink.

2 Responses to Tähtedevaheline ehk Interstellar by Christopher Nolan

  1. “Tähtedevaheline” võitis eile Londonis BAFTA parimate visuaalefektide (ehk eriefektide) eest!

  2. Eile öösel võitis Interstellar 1 Oscari: eriefektide eest.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s