5. Belgia filmiauhindade tseremoonia “Les Magritte”

Fabrizio Rongione

Fabrizio Rongione

Täna, 7. veebruaril 2015. aastal, toimus Brüsselis juba (või alles) viiendat korda Belgia filmiauhindade tseremoonia. Tegu on tõepoolest väga uue traditsiooniga, kui võrrelda Oscaritega (alates aastast 1929) või Cannes’i filmiauhindadega (aastast 1946). Oma nime sai Belgia filmiauhind teatavasti kuulsa belgia sürrealistist maalikunstniku René Magritte‘i järgi (loe nime: Rene Magritt), kellele pühendatud  uus muuseum avati Brüsselis samuti üsna hiljuti ning mis asub peaaegu kiviviske kaugusel Belgia filmiauhindade jagamise kontserthallist.

Läksin minagi Mont des Arts platsil asuvasse Golden Halli sissekäigu juurde lotuses, et näen ehk sinisel vaibal (lugesite õigesti: mitte punasel vaibal) kuulsat Pierre Richard’i, kellele oli Magritte’ide õhtu programmis välja kuulutatud Magritte d’honneur (nö Au Magritte) elutöö eest filmikunstis. Eestlastele ei vaja Pierre Richard’i nimi tutvustamist: nii kinolinal kui teleekraanil on jooksnud mitmeid tema filme. Filmidest, mida mina mäletan võin nimetada näiteks Pikk blond mees must king jalas ja Mänguasi. Etteruttavalt võin öelda, et kahjuks mul ei õnnestunud teda sinisel vaibal näha, sest ta oli enne minu kohalejõudmist juba sisse läinud. Üks mees, kes minuga koos väljas filminäitlejaid ootas ning nendega selfisid tegi, ütles, et Pierre Richard oli juba sisse läinud. Tõestuseks näitas ta mulle tema endaga tehtud pilti. Mina nägin teda oma kehvaks lohutuseks, olgem ausad,  tund aega hiljem Magritte’ide otseülekandes BeTv Facebooki kontolt. Pierre Richard on oma 80 aasta kohta vägagi kõbus ja jutukas meesterahvas. Tema auhinna tänukõne käigus selgus muuhulgas, et ta üks vanaisa oli belglane ning tema esimene teatriroll oli Brüsselis.

Tagasi Belgia filmi juurde. Eelmisel aastal õnnestus mul näha belgia filmi Tokyo fiancée, mis on tehtud Amelie Nothombi romaani põhjal. Vägagi õnnestunud film. Peaosatäitja Pauline Etienne oli ka esitatud parima naispeaosatäitja auhinnale, aga selle võitis Emilie Dequenne filmiga Pas son genre. Parima meespeaosatäitja Magritte’i auhinna võitis Fabrizio Rongione filmiga Deux jours, une nuit. Teda õnnestus mul ka näha sinisel vaibal, kui ta auhinnagaalale läks. Väike pilt selle tunnistuseks. Ning parima filmi Magritte’i auhinna võitsid vennad režissöörid Jean-Pierre ja Luc Dardenne filmiga Deux jours, une nuit. Nad teevad filme alati koos, vähemalt nii olen ma viimaste aastate jooksul kuulnud. Ma nägin sinisel vaibal neist vanimat – Jean-Pierre’i. Ta läks kähku meist mööda, kuigi lehvitas meile. Pilti ma temast ei jõudnud teha.

Kokkuvõttes oli täitsa vinge õhtu, kuid kirjutades on saanud õhtust öö ja laupäevast pühapäev ning käes on 8. veebruar. Häid filmielamusi uuel alanud pühapäeval!

Advertisements
This entry was posted in Uncategorized and tagged , , , , . Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s