Séraphine – Martin Provost film

Séraphine

DVD, draama, Prantsuse-Belgia 2008, prantuse keeles, 125 min

seraphine2

Sünnijärgselt nimega Séraphine Louis (loe: Serafin Lui), praegu tuntud põhiliselt nime Séraphine de Senlis järgi, Séraphine oli kunstnik, kelle loomingut paigutatakse sellisesse kunstivoolu nagu l’art naïf ehk otsetõlkes ja sõna-sõnalt naiivne kunst. Ta oli sündinud 1864. aastal Prantsusmaal Picardia regioonis Arsy’s, talupoja peres. Varases lapsepõlves jäi ta orvuks ning ta vanem õde võttis ta enda juurde. Siis 17. aastaselt hakkas ta palveõdede juures majatöölisena töötama ning hiljem teenis ta juurde Senlis’ kihelkonnas kodanlaste peredes toatüdrukuna teenides. Raske töö kõrvalt, tihti öösiti, maalis ta enda kokkusegatud värvidega, rahapuudusest kõigepealt lauajuppidele, hiljem lõuendile.

Séraphine’i mängib filmis näitleja Yolande Moreau, kes oma lihtsa olekuga ja otsekohesusega võidab väga lihtsate vahenditega vaatajate südamed. Yolande annab oma mänguga edasi Séraphine’i loodus- ja maalähedast natuuri, mis peamiselt Séraphine’i sümpaatseks teebki. Mängides kedagi päriselt eksisteerinud inimest ei ole vähematki garantiid, et näitleja suudab edasi anda väikestki osakest päriselt elanud inimese karakterist ja elujõust ja loominguvaimust ja intelligentsist, kuid samas see pole ka täiesti välistatud, sest sügavalt primitiivsel tasandil on kõik inimesed ühesugused bioloogilised olendid, kelle kõige banaalsemad käitumismallid ühtivad. Niisiis mõelnud enda jaoks välja milline Séraphine võis olla, valis Yolande välja just sellised liigutused ja kõnemaneeri, mis tema arust Séraphine’i oleksid võinud iseloomustada ning tõenäosus on suur, et midagi sarnast seal ka oli.

Stsenaarium oli üles ehitatud väga lihtsatele elutoimingutele ja elumomentidele, kuid peakangelase vaimne loovisiksus ja tema koloriitne kunstitundlikkus ning tema elukäik olid sedavõrd isikupärased, et see ehtsalt inimlik lugu oli iseendast köitev. Jutustus oli ajas lineaarselt edasi kulgev ning vaid ühel korral tegi ajas suure edasihüppe, mil jäeti vahele näiteks kümmekond aastat, kui saksa kunstikollektsionäär Wilhelm Uhde, kes Séraphine’i maale ostis, Saksamaale I maailmasõja eest pakku sõitis ning siis 13 aastat hiljem jälle Prantsusmaal välja ilmus ning Séraphine’iga ühendust võttis. Filmis näidati 20 aastat Séraphine’i elust, mil ta oli 48-68 aastat vana, ning film lõppeski sellega, kui ta 68. aastaselt vaimuhaigetele mõeldud asutusse paigutati. Filmist ei selgu, millal ja kuidas ta maalimisega tegelema hakkas, aga filmis antakse mõista, et talle anti käsk kõrgemalt poolt (jumalad taevas). Séraphine’i ekstaatiline jumalausk võiski olla käivitavaks jõuks tema loomisprotsessis. Oleks tahtnud rohkem kunstnikku maalimisprotsessis näha, kuid õnneks näidati piisavalt tema valmisloomigut, mis pani kõik jälle balanssi.

Film, mis sobib loova kujutlusvõimega inimestele kui ka neile, kes mõistavad inimeste hingelistele kannatustele kaasa tunda. Head filmielamust!

Paradiisipuu

Paradiisipuu

Advertisements
This entry was posted in Film, filmivaataja muljeid, Hea Film, Uncategorized and tagged , , , . Bookmark the permalink.

One Response to Séraphine – Martin Provost film

  1. Paljude filmiauhindadega pärjatud film. 2009. aastal 7 Ceesarit (Pariisis toimuva tseremoonia filmiauhind), neist üks parima filmi ja teine parima naispeaosa täitmise eest.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s