Festival du film américain de Deauville/American film festival of Deauville ehk muljeid Deauville’i Ameerika filmi festivalilt

 

Festival du film américain de Deauville/American film festival of Deauville ehk muljeid Deauville’i Ameerika filmi festivalilt

 

Keanu Reeves on the red carpet on 4 September in Deauville

Keanu Reeves on the red carpet on 4 September in Deauville

Prantsusmaal Normandia regiooni kuurortlinnakeses Deauville hetkel toimuvat Ameerika filmi festivali, mis avati 4. septembril ning lõpetatakse 13. septembril, korraldatakse tänavu juba 41. korda. See fakt kõneleb juba iseenesest, et tegu on teatava prestiižiga traditsiooniga. Samuti ka asjaolu, et läbi aastakümnete on Deauville’i festivalilt läbi käinud palju mainekate resümeedega Ameerika filmi näitlejaid. Kui ma uurisin internetist infot festivali kohta, siis selgus, et Prantsusmaa filmifestivalidest on Deauville’i festival suuruselt teine peale Cannes’i festivali. Pole paha minu esmakordseks rahvusvahelise filmifestivali kogemuseks. Nii ma otsustasingi Deauville’is ära käia.

Minu puhkuse lõpp kattus festivali avamise nädalavahetusega. Kui ma paar nädalat enne festivali kuulsin, et programmijärgselt pidid just sel nädalavahetusel kohale tulema nii Keanu Reeves kui Robert Pattinson, siis minu otsus puhkuse tagasilennu pileteid muuta ning nädalalõpp Deauville’is planeerida toimus kiiresti ja valutult. Mida ma aga ette ei teadnud, oli see, et Pattinson jätab peaaegu viimasel hetkel oma osavõtu ära ning seega vastavalt ma ei plaaninud ka tagavaravariandina Orlando Bloomi vaatama minemist (teda ma esialgsesse plaani ei võtnud, kuna ta ei meeldi mulle nagunii). Olgu siis, Keanu Reeves ilmus kohale, mis oli temast väga kena, ning ta tegi oma osavõtuga õnnelikuks väga paljud oma fännid, kellest suurema osa moodustavad loomulikult naissoost isikud 😉

Minu muljed Deauville’i festivalist on väga vastandlikud. Esiteks pean ma ütlema, et kogu üritus jättis äärmiselt kommertsliku mulje ning festivali peeti tegelikult mitte kinoskäijate inimeste jaoks, vaid hoopistükkis filmitööstusega tihedalt seotud meediakanalitele. Eks ta vist nii filmifestivalidel ongi, kuigi ma seda päris kindlalt ei tea – oli see ju minu esimene kogemus sellisel üritusel käia. Juba programmile oli selges kirjas trükitud hoiatus, et kohtade arv on piiratud ning paljudele üritustele lastakse eelisjärjekorras läbi akrediteeritud isikud (filmi ja meediaga seotud inimesed). Nii ma jäin ukse taha nii ühel pressikonverentsil kui ka ühel filmi esilinastusel. Aga eks ma elan selle ka üle – minu palganumber ju sellisel üritusel käimisest ei sõltu. Ajakirjanikud seevastu, kes ukse taha võisid jääda – kui selliseid oli 😉 – võisid oma ülemuselt korraliku peapesu saada.

Midagi positiivset ka. Ma sain tuttavaks ühe pariislannaga – FanActuel (pseudo) -, kellel õnnestus Keanu Reeves’iga paar sõna vahetada. Kui haruldane juhus ühe tavalise inimese jaoks! Keanu tahtis nimelt teada, mis pildile ta oma autogrammi kirjutas ning FanActuel vastas, et see oli üles võetud San Fransiscos (selgitus, mis ma FanActuel’ilt hiljem kuulsin: söögikohas, kus ühte stendi ehtis fotomontaaž Keanust – ehk siis tegu oli fotodest tehtud fotoga). FanActuel tuli festivalile kohale täiesti tavalise fännina ning tal õnnestus Keanule ligi pääseda 4. septembri pärastlõunal peale seda, kui Keanu-nimeline rannaputka sisse inaugureeriti. Deauville’i festivali raames on nimelt traditsiooniks seal lähedal rannal piki rannariba seisvatele putkadele neid eraldavatele käsipuudele kuulsate ameerika, inglise jne näitlejate nimesid jäädvustada. FanActuel ütles, et ta on juba mitmel filmifestivalil käinud ning selleks, et ühele filmistaarile ligi pääseda, on vaja veidi filmifestivalidel käimise kogemust ja ürituseks ettevalmistust – ning kõik on võimalik.

Festivali raames näidati palju erinevaid filme, nagu ikka. Minul õnnestus näha Eli Rothi filmi Knock Knock esilinastust. Õnnestus sellega, et ega kõik ju sisse ei pääsenud… Teadsin nähtud treilerist ja juba loetud kriitikute arvamustest, et mulle see film ei meeldi. Nii ka läks. Eli ütles, et see pidi olema õudusfilm. Tegelikult ajas film naerma, samas aga ei olnud komöödia ka, sest sündmuste taust oli kõike muud kui naljakas. Mis see film siis oli, kui ta komöödia ega õudusfilm ei olnud? Mina seda küll ei tea öelda. Absurdikomöödiast oli igatahes asi väga kaugel. Eli on selle filmiga hakkama saanud mingi uue filmižanri loomisega. Nüüd jääb veel üle defineerida, mis see on.

Peale Knock Knocki tahtsin näha filmi Life esilinastust, mida Robert Pattinson esitlema ei tulnud. Sinna mina ja paljud teised sisse ei pääsenud. Kohti jäi puudu. Nii ma läksin vaatama Keanu Reeves’i Man of Tai Chi filmi, mis oli tema debüütfilm režissöörina. Olin seda filmi näinud juba aasta tagasi ning teadsin täpselt, mis mind ees ootab. Kõik oli täpselt nii, nagu ma mäletasin, ainult selle vahega, et vahetult peale Knock Knocki filmi vaatamist tundus Man of Tai Chi kohe palju parem film! Man of Tai Chi’d vaadates on tunda tõsist tahet teha head filmi. Knock Knocki puhul ausalt öeldes tundus, et kogu filmi tegemine oli üks suur nali filmitegijatele. Man of Tai Chi vaatamine meenutas mulle taas kord, et võitlusstseenide koreograafia oli väga hea ning oli filmi parim osa üldse. Lisaks sellele oli ka peaosatäitja, kes mängis Tiger Cheni, usutav ning tema mäng filmi temaatikaga hästi kokku sobiv. See oli jällegi moment, mis oli tugevalt kontrastis Knock Knock filmiga, sest Eli Rothi filmi näitlejad ei olnud ühelgi hetkel tõsiselt võetavad ning mul tekkis kahtlus, kas nad ikka sobisid oma rollidesse. Või oli peaprobleemiks hoopis väga jabur stsenaarium… Tegelikult ma ei taha hakata lahkama selle filmi probleeme, sest mulle ei meeldi kirjutada filmidest, mis mulle ei meeldi… Ning kõik on nagunii suhteline ja nagu Eli Roth ütles pressikonverentsil, kui ühele inimesele mingi film meeldib, siis teine inimene võib vabalt sama filmi prügikasti saata… 

Ma ei taha Deauville’i filmifestivali üldsegi mitte mingilgi moel halvustada, sest ükskõik mis mulle seal ei meeldinud või milline see Knock Knock film ka ei olnud, siis Eli Rothi ja Keanu Reeves’i kohaleilmumine ning tavaliste filmifännide ees esinemine oli vägagi sümpaatne ning tegi meele rõõmsaks kõigil saalisviibijatel, sest tol hilispärastlõunal, kui nad filmi esitlesid, olid enamus meist tavalised filmifännid ning mitte Eli ja Keanuga konkureerivad filmiprofessionaalid…

Keanu Reeves after the press conference on 5 September in Deauville

Keanu Reeves after the press conference on 5 September in Deauville

Keanu Reeves presenting Knock Knock on 5 September in Deauville

Keanu Reeves presenting Knock Knock on 5 September in Deauville

Advertisements
This entry was posted in Film, Film Festival, Filmifestival, filmivaataja muljeid, Uncategorized and tagged , , , , , , . Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s