The Other Side of Hope by Aki Kaurismäki

the-other-side-of-hope

Tragikomöödia, Soome 2017, 1 h 38 min, soome ja inglise keeles, subtiitritega

Soome filme ma palju näinud ei ole, ja needki, mida näinud, ei ole mulle sügavat muljet jätnud. Üldiselt ei meeldi nad mulle täpselt nagu eesti filmidki selle tõttu, et meie kallid põhjamaalased mängivad minu maitse jaoks liiga puiselt. Sellest tulenevalt ei ole ma ka siin blogis nähtavalt ühestki eesti filmist veel juttu teinud, kuid ühel heal päeval kavatsen ma selle vea siiski parandada, sest eks ole minulgi paar eesti lemmikfilmi, millest ma hea meelega kirjutan, kui selleks inspiratsiooni saan 🙂

Üldiselt The Other Side of Hope ehk soome keeli Toivon Tuolla Puolen oli minu jaoks üllatus omaette. Ma ei ole eelpool toodud põhjuse tõttu, et ma täiesti ausalt öelduna soome filmidest suurt midagi ei pea, varem Aki Kaurismäki filme näinud, ning sellepärast ei teadnud ma ka filmi vaatama minnes, mis mind ees ootas. Üllatus oli aga muidugi hea ning oleks, et selliseid üllatusi jätkuks! Film oli nii omamoodi ja nii omas stiilis, et alguses vaatasin seda hämmeldusega ning ootasin põnevusega, kui kaugele selline jant omadega läheb. Siis aga tuli välja, et absurdimomentidega kaunistatud tragikomöödial on nii tegu kui nägu kui ka sisu, see viimane  vägagi tõsiseltvõetav.

Kaurismäki portreteerib oma filmiga kaasaegset Soome ühiskonda pagulaste probleemi prismast vaadatuna. Üheltpoolt on seal muidugi kohalikud soomlased, kes palju ei räägi ning on sõna otseses mõttes tegude inimesed. Tihtipeale selle asemel, et üldse midagi ütelda, tehakse lihtsalt mingi žest või viibatakse käega. Filmis oli olukordi, kus dialoog oli viidud totaalse miinimumini. Ootasin ja vaatasin, kui väheste sõnadega on võimalik ära ajada. Siis aga tulid jälle stseenid, kus oli korraliku ehk normaalse pikkusega dialooge. Üldiselt rääkisid filmis rohkem pagulased. Nende kõne oli voolavam ja nende käitumine ka pingevabam. Tundus, et Kaurismäki oli ettekavatsetult esitanud soomlasi satiiriliselt, rõhutades meelega nende nurgelisi ja jäiki liigutusi ja nappe väljendusi ning neid lausa maksimeerides. See oli tegelikult üks filmi külg, mis andis talle omanäolise absurdimomendi ning tegi filmi väga nauditavaks. Soomlastele ja eestlastele ühiseid pikaldasi ja flegmaatilisi karakterijooni tundes, oli minu jaoks sellise filmi vaatamine kui suur äratundmine. Kujutan ette, et teised Euroopa rahvad, kes põhjamaalasi ei tunne, ei pruugi tõepõhja ära tunda. Kui mul oli millestki kahju, siis sellest, et osades stseenides neidsamu stiilivõtteid täieulatuslikult ära ei kasutatud. Aga ma saan ka aru sellest, et sealgi oli oma piir, sest Kaurismäki eesmärk omaette ei olnud soomlaste portreteerimist absurdi piirini viia, vaid ikkagi tõsiseltvõetavalt pagulaste probleemi käsitleda. See eesmärk sai selle filmiga ka saavutatud. Ehk siis lühidalt öelduna, filmi üks sõnumeid on järgmine: kallid pagulased, te põgenete küll sõjakoleduste eest, kuid meie siin kaugel Põhjamaal sellest eriti midagi ei tea ning meie teid siia ei taha. Parandus: meie valitsus ja meie skinheadid või neonatsid (?) teid siia ei taha. Paikapidavat põhjendust, miks see nii on, filmis ei anta. See lihtsalt on nii.

Story lühidalt on järgmine. Süüria põgenik (need araabia nimed mul meeles ei seisa, aga tõsiselt, võite ise järele uurida või filmist näete nagunii) 😉 satub Soomesse. Seal talle asüüliumi ei pakuta, vaid otsustatakse ta tagasi Süüriasse saata. Põhjendus antakse ka, aga tegelt ei ole sellel tegelikkusega mingit pistmist. Filmist näete, miks. Mis pagulane ette võtab, näete juba ise. Abi tuleb väga üllataval kujul. Ja nagu ikka, väga väheste sõnadega, ikka vaid tegudega! Algusest lõpuni sürrealistlik ja absurdihuumorit täis film. Filmi meeleolustikule aitab kaasa ka soome melanhoolsete ja kurvapoolsete laulude esitamine – kuna laulud on tõlgitud, siis nende sõnum on vaatajale arusaadav ning paneb i-dele täpid peale ehk elu Soomes on karm ja mis te sealt veel otsite!

Nagu ikka, head filmi vaatamist!

Advertisements
This entry was posted in filmivaataja muljeid, tragikomöödia, Uncategorized and tagged , , . Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s