35. Belgia BIFFF festival/35th Belgian BIFFF festival/35ème Festival belgique BIFFF ehk tuleb seal ükskord ära käia!

Irina Starshenbaum ja Aleksander Petrov

Irina Starshenbaum ja Aleksander Petrov

Belgias on palju filmifestivale ning nende arvu suurendab veelgi flaamide ja valloonide keele- ja kultuuriruumi eristumine. Kõiki ma ei tea ning oma huvipiiridest lähtuvalt ei lähe ka ilmselt paljusid väisama. Ühte ma aga ütlen, BIFFF on seda väärt, et sinna oma jalga tõsta. Kunagi ammu, kui ma veel piisavalt asjasse ei süvenenud, (ehk ma veel nii tulihingeline filmifänn ei olnud või olin alles teelahkmel, mis selleni mind viis 😉 tundus mulle, et BIFFF ongi AINULT seda, mis ta nimetusest kostis – Belgia rahvusvaheline fantastilise filmi festival (Belgian International Fantastic Film Festival). Kuna ma täiesti ausalt pean fantastilist žanri täiskasvanutele mõeldud rahvamuinasjuttude ja mütoloogiliste legendide derivatsiooniks, siis võisin omast arust selle festivali rahuliku südamega vahele jätta. Big mistake ! (tõlkes: suur viga !) BIFFF on PALJU MUUD, kui ainult fantastilise filmižanri festival. Seal näidatakse nii thrillereid, polareid, horrorit, müstikat, katastroofi, zombide, vampiiride ja SCI-FI filme ! Siis veel spioonide, terroristide, diilerite, serial-killerite (tõlkes: sarimõrvarite), kung-fu ja gun-fu (tulirelvade võitlused 🙂 ning teisi võitlusvormide filme! Suurem osa žanre sai nüüd vist nimetatud, unustamata veel nende omavahelisi amalgaame, mis annavad sageli hämmastavaid tulemusi.

Jury members of International Competition

Jury members of International Competition

 

Ligi kaks nädalat kestnud filmifestivalil näidati kokku 120 filmi ! (lugesin ise kokku, loodetavasti ükski vahele ei jäänud 🙂 Kuna 3 kinosaali vahel ärajagatud filme nii lühikese ajaga muidu näidata ei saaks, siis teadagi, näidati igat filmi vaid ühe korra. Vägagi probleemne, kui huvipakkuvate filmide ajad kattuvad… Aga hinga sügavalt sisse, kindlasti valid välja selle õige filmi, ilma mille nägemiseta sa sellelt filmifestivalilt juba ei lahku ! Küll ma juba tean – minuga nii juhtus. lol 😀

Alejandro Amenabar

Oma esimese filmi valisin selle järgi, et enne vene filmi «Attractions» projektsiooni lubati, et lavale tuleb ei keegi muu, kui tuntud hispaania päritolu režissöör Alejandro Amenabar. (Ta on näiteks selliste filmide režissöör nagu The Others ja Abre los ojos – kõrge tase!) Ei, ta ei tulnud vene filmi «Attractions» (Pritjaženie) esitlema :). Selle aasta väljalaskega vene kineasti Fedor Bondartchuki (Venemaal omaaegse kuulsa filmirežissööri Serguei Bondartchuki poeg) filmi tulid esitlema noored vene filminäitlejad Irina Starshenbaum ja Aleksander Petrov. Alejandro Amenabar löödi publiku ees laval BIFFFi musta kaarna rüütliks. (Corbeau ehk must kaaren on BIFFFi maskott.) Kus siis veel «kino teha», kui mitte filmifestivalil ! 🙂 Muuseas, viimastel aegadel olen palju hispaania filme näinud ja hämmastun järjest, kui hea tasemega nad on. Teevad paljudele teistele Euroopa maade filmidele silmad ette.

Kasutasin BIFFFil juhust, et vene kaasaegseid filme vaadata, sest mujal ma neid nägema ei juhtu. See eelpool mainitud film «Attractions» oli tehnilisest ja visuaalsest küljest väga heal tasemel ning näitlejate mäng oli ka arvestatava headusega, aga filmil jäi originaalsust väheks, ehk siis liiga trafaretne ja klišeesid täis. Ta oli kindlalt liiga palju Hollywoodi massitoodangust inspireeritud. Samas oli ta hoogne ja üleliigseid stseene ei paistnud olema. Siis nägin ma veel teist vene filmi «The Icebreaker» (Ljodokol 2016), režissöör Nikolay Khomeriki töö, mis jättis väga hea mulje. Ma ei tea küll, kas jäässe tardunud ookeanides rändavad aisbergid ning mõned vaatamisväärsed plahvatused ja õnnetused olid tõesti kõik vajalikud, kuid mäss jäävangi jäänud laeval Mikhail Gromov oli huvitavalt instseneeritud ja mängitud. Merega ja tormidega seotud stseenid üldiselt meeldisid: tehniliselt korrektsed jne. Osad maismaastseenid aga tundusid üleliigsed. Nad ka rikkusid filmi üldist dünaamikat. Montaažiga oleks seda andnud parandada.

Guillaume Musso and Ji-Young Hong

Samuti kasutasin juhust, et Lõuna-Korea filme vaadata. Veendun järjest enam, et nad teevad häid filme. Kahjuks neid ka kinodesse eriti sisse ei osteta. SCI-FI/müstika film «Will you be there?» on prantsuse kirjaniku Guillaume Musso raamatu Seras-tu là? adaptsioon Korea moodi. Ostsin BIFFFilt ka selle raamatu ning esimesel sirvimisel nägin juba, et tegelaste nimed ei olnud originaalis korea omad ning tegevustik ei toimunud Koreas… Elliotist saab Kim Yun-Seok ning San Francisco asemel elab ta kuskil Koreas 🙂 Tänu ajasrändamisele saab ta teatud asju oma elus muuta… Pärast filmi vaatamist tundub valik loogiline. Tehti ju film Koreas ja korea näitlejatega. Kõik tundus paigas olevat. Filmi režissöör Ji-Young Hong ütles, et ta oli raamatut lugenud 10 aastat tagasi ning see jättis sügava jälje… Siis teine korea film, mida nägin, «Sori: Voice from the heart» (režissöör Ho-Jae Lee) on originaalstsenaariumi järgi tehtud film, milles räägitakse oma kadunud tütart otsiva isa südamevalust. Tänu ühele orbiidilt mahasadanud jälgimissüsteemiga satelliidirobotile võtab ta ette viimase tütre otsimise teekonna… Ma ei saa mainimata jätta, et mõlemale filmile on omane üks huvitav moment. Kuigi filmide temaatikad olid mõlemal tõsised, siis mõnedesse stseenidesse oli kummalisel kombel pikitud koomilisi momente, mis sobinuks puhtakujulisse komöödiasse. Need momendid olid mõlemas filmis kummalised ning lõikusid üldise kontekstiga. Hämmastav valik filmitegijate poolt ja tekitab minus kui vaatajas erisuguseid oletusi selle põhjuste suhtes.

Lisaks filmidele sai ka kuulda-näha raamatukirjanikke, tänu kellele ju tihtipeale paljud filmid alguse saavadki. Nendega tehti masterclasse kui ka Q&Asid (tõlkes: küsimused ja vastused). Kohapealt sai ka osta nende raamatuid. Muide isegi DVD-sid müüdi seal, mida ma mujal festivalidel pole veel näinud. Siis toimus veel iga-aastane zombide paraad ning kuulsale Manneken-Pisile pandi üheks päevaks vampiiri kihvad ning selga must mantel (ehk tast sai Drakulen-Pis). Muudest tegevustest ei saa ka mainimata jätta bodypaintingu ja make-up võistlusi ning vampiiride balli. Festivalide ruume kaunistasid erinevate kunstnike fantastiliste olevustega maalid ja skulptuurid. Muuseas selleaastase festivali tunnuspildi (seda saab näha esimeselt fotolt), millega BIFFFi igal pool reklaamitakse, tegi Didier Tarquin – prantsuse koomiksite autor ja illustreerija.

Didier Tarquin

Didier Tarquin

 

Mis teeb BIFFFist just selle erilise filmifestivali ? Need on kindlasti BIFFFi hard-core fännid, kes filmidele erilise innuga kaasa elavad. Filmide projektsioonide ajal tehakse palju nalja ning laval esinevaid filmitegijaid võetakse vastu tormiliselt. Kui oled hard-core filmifänn, siis tule kevadel Brüsselisse BIFFFi väisama, ja sa ei kahetse!!! Planeeri järgmisesse aastasse BIFFF ja pane kalendrisse! www.bifff.net

Advertisements
This entry was posted in draama, Film, Film Festival, Filmifestival, science-fiction, Uncategorized and tagged , , , , , , , , , , , , . Bookmark the permalink.

One Response to 35. Belgia BIFFF festival/35th Belgian BIFFF festival/35ème Festival belgique BIFFF ehk tuleb seal ükskord ära käia!

  1. BIFFFi rahvusvahelise võistluse Grand Prix võitis Austraalia film “Safe Neighborhood”, režissöör Chris Peckover. Aga nagu ütlevad BIFFFi fännid: “On s’en fout!” (tõlkes: meil kama!)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s